Hansaplanti on müügile saabunud valik varretuid priimulaid!

Veebruaris, kui talv näitab oma tõelist külma ja karget palet ning tundub, et kevad ei jõua iialgi kohale, tasub kosutust otsida värviküllust pakkuvast priimulast. Ühtegi teist nii erksavärvilist ja usinat õitsejat sel ajal naljalt ei leia. Sel põhjusel sai veebruarikuu taimeks valitud just priimula.

Oma varase õitsemise tõttu on priimulale omistatud huvitavaid tähendusi - esimese armastuse, nooruse ja puhtuse lill. Skandinaavias seostati teda viljakusjumalanna Freyaga, keldid pidasid priimulat aga haldjate lilleks.

PEREKOND PRIIMULA (Primula)

Priimula perekonda kuulub 430 liiki püsikuid. Kõige rohkem kasvab priimulaid Himaalaja mäestikus, koguni 225 liiki. Euroopa on 34 priimulaliigi kodumaa. Priimulaid leidub looduslikult ka Etioopias, Jaaval, Uus-Guinea saarel ja Lõuna-Ameerika lõunaosas.

Eestis kasvab kaks selle perekonna esindajat – harilik nurmenukk (Primula veris) ja pääsusilm ehk jaanilill (Primula farinosa).Priimula tähendab tõlkes "esimest". Meie tavalisele nurmenukule pani Carl Linné nimeks Primula veris – esimene kevadine.

Aiataimena kasvatatakse peamiselt varase õitsemisajaga kõrget priimulat, varretut priimulat, kõrvikpriimulat, pehmekarvalist priimulat, hambulislehist priimula, kuhikpriimulat ja tšehhi priimulat. Priimula perekonnas on selliseidki liike, kes õitsevad kesksuvel ja isegi sügisel, kuid neid kasvatatakse meil märksa harvemini.

VARRETU PRIIMULA (Primula vulgaris, Primula acaulis)

Need värvikirevad priimulad, mida praegu aianduskeskusest leiad, ongi varretud priimulad, kes on ka esiemaks paljudele tänapäeva hübriididele. Esmakordselt ilmus ta Euroopa aedadesse juba XVI sajandil. Tema looduslike liike võib leida Kaukaasias, Krimmis, Lõuna- ja Kesk-Euroopas.

Meil tuntakse varretut priimulat peamiselt hooajataimena, keda esimeste kevadekuulutajatena tuppa tuuakse. Kui aga taim kevadiste soojadeni vastu peab, siis võib ta hiljem aeda püsikupeenrasse istutada.

Varretu priimula eelistab kergemat aiamulda, päikselist või poolvarjulist kasvukohta. Esimesel aastal kogub taim jõudu ja juba järgmisel kevadel särab ta koos kõigi teiste esimeste kevadiste lilledega.

Hooldamine toas:

• Jahedas ning valges kasvukohas peavad õied kauem vastu ning on värvikamad.

• Õitsemise ajal vajavad priimulad palju vett. Siiski ei tohi kastmisveel lasta koguneda ilupoti alla.

• Priimulaid tuleb kasta korrapäraselt, enne järgmist kastmiskorda tuleb lasta mullal taheneda.

• Priimulat võib väetada õitsvate toataimede väetisega kord nädalas.

• Kõik närbunud õied ning kollakaks tõmbunud lehed tuleb ära noppida, siis peab pisike taim kauem vastu ja õitseb kauem.