Ostad vähemalt 3 roosi ja saad kõik 20% soodsamalt! Soodustuse saamiseks lisa ostukorvi 3 roosi. 

       

TAIMEDE TALVINE LISAVALGUS              

Eesti oludes tunnevad kõik toataimed talveperioodil ehk siis novembrist veebruarini puudust valgusest. Sel ajal on päevad kõige lühemad ja hämarduma hakkab juba pärastlõunal kella kolme-nelja paiku. Ka inimeste endi meeleolu on sel ajal tänu loomuliku valguse puudumisele enamasti vilets. Veelgi kehvemini tunnevad end aga põhiliselt troopikast pärit toataimed, kelle jaoks valgus on lausa elulise tähtsusega. Pimedat aega aitab toataimedel üle elada lisavalgus ehk siis taimedele sobiva valgusspektiga taimelambid.

Kõige sagedasem põhjus, miks toataimede lehed või õienupud talvel kuivavad ja varisevad, ongi valguse vähesus. Taime võib küll hoolega kasta ja väetada, aga kui valgust on vähe, siis jääb ta ikkagi kiduraks. Seega võiks oma toataimi lisavalgusega turgutada, et nad kevade saabumisel väga õnnetuks ei muutuks. Ruumi sügavuses ehk siis akendest eemalolevad taimed vajaksid lisavalgust aastaringselt.

Lisavalgust on vaja ka taimede ettekasvatusperioodil, kas seemnest kasvatades või väiesi noortaimi edasi kasvatades. Kindlasti on kõik rohenäpud kokku puutunud probleemiga, et vastidanenud taimed kipuvad aknalaual akna poole viltu kasvama ja pikaks venima. Selliste probleemide vältimiseks tuleb jälle appi taimelamp.

 

TAVALINE HÕÕGLAMP TAIME VALGUSTAMISEKS EI SOBI

On kindlaks tehtud, et enamik taimi vajab 12-14 tunni jooksul üle 1000 luksi (luks- valgustatuse ühik) valgust. Eestis võib põhjapoolsel aknalaual pilves ilmaga valgust olla aga vaid 500 luksi. Eriti halvasti tunnevad end aknast kaugemal asuvad taimed. Tuleb arvestada sedagi, et valgus on hommikul ja õhtul hulga nõrgem kui keskpäeval.

Igasugune valgusaga taimele fotosünteesiks ei sobi, sest taim kasutab erineva lainepikkusega (erineva värvusega) valgust erineval määral. Taimele kõige kasulikum on värvuselt sinise ja kollakaspunase lainepikkusega valgus, see soodustab taimede kasvu ja ainevahetust. Selle pärast tavaline hõõglamp taimede valgustamiseks ei sobigi, sest see annab küll kollakaspunast valgust, kuid sinine lainepikkus sellel peaaegu puudub. Hõõglampidel on lisaks valele valgusspektrile veel teinegi puudus - nad eraldavad liiga palju sooja.

Just taimede vajadusi silmas pidades kasutatakse taimelampides taimedele sobivale spektrile häälestatud valgust – nende valgusspekter katab fotosünteesi mõlemad alad  (ultravioletne ja infrapunane), hoidudes liiga madalast ja tervist kahjustavast ultraviolett kiirguse foonist. Selliste lampide valgusvihk on lillakasroosa ja võib olla kodus alguses veidi harjumatu. Lisaks veidi teistsugusele valgusspektrile võivad lambikuplid olla varustatud roosakaslillakate klaasidega.

Taimede valgusvajadus

Varjulembelistele toataimedele piisab, kui nad saavad 12 tunni jooksul 500-700 luksi valgust,  mõõdukad valgustarbijad vajavad vähemalt 1000 luksi ning valgusnõudlikele tuleb anda vähemalt 1500 luksi valgust. Kõigil taimelampidel on märge võimsuse kohta, samuti on seal kirjas, kui kõrgele lamp taimest asetada tuleks. Tavaliselt soovitatakse riputuskõrguseks taimest ca 60-100 cm.

Taimelampe pakutakse ka energiasäästulampidena - selliste energitarve on 15 W ja valgustusefekt võrreldav 75 W hõõgniidiga lambi omaga. Energiasäästulampe on saadaval ka koos lambikattega.