Väeta oma aeda sügisel, aita talv mõnusalt mööda saata! Sügisväetis on väga oluline, et taimed ja muru saaksid korralikult talvepuhkusele minna. Sügisene väetamine tagab järgmise aasta õitsemise, kasvu ja viljumise ning aitab taimedel paremini talve üle elada, sest paranevad nii taimede külmakindlus kui ka võime toitaineid kasutada.

Mitmeaastased taimed hakkavad talveks valmistuma augustis - selleks on vajalik sügisväetistes sisalduv fosfor, kaalium ja mikroelemendid. Sügisväetis aitab okstel puituda, soodustab talveks varuainete moodustumist ja muudab sellega puud-põõsad, püsikud ja muru talvekülmale ja haigustele vastupidavamaks. Ühtlasi valmistab sügisväetis taimed ette järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustamiseks.

Oluline on väetada nii kevadel kui sügisel, kuid sügis- ja kevadväetis on erineva toimega.


Millal kasutada sügisväetist?

Parim aeg sügisväetise kasutamiseks on august teine ja septembri esimene pool, siis jõuavad taimed vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppu. Taimed hakkavad siis järgmise suve saagiks õiealgeid moodustama ning vajavad selleks lisatoitaineid. Liiga hilja antud sügisväetis enam ei mõju, see on raha ja oma aja raiskamine.
Sügisväetis aitab roosidel puituda. Roosikasvatajad soovitavad väetada taimi augusti keskpaigast septembri alguseni. Normi võib jagada ka kaheks (2/3 augusti keskel, 1/3 septembri algul).

Augustis ja septembris tuleks väetada sügisväetisega ka viljapuid, ilupuid-põõsaid ja muru.
Maasikatele, vaarikatele, sõstardele-karusmarjadele ja marjapõõsastele andke sügisväetist kohe pärast saagi koristamist, aga seda võib teha ka augustis. Sügisel väetamine valmistab viljapuud ja marjapõõsad ette järgmise aasta saagiks.

Kui muru on veel oktoobriski ilus roheline, siis võib seda veel vabalt väetada, kuna murutaimed kasvavad ja omastavad seega toitaineid. Muru sügisväetises võib siiski mõni protsent olla ka lämmastikku.


Kuidas kasutada sügisväetist?

Granuleeritud väetis laotada ühtlaselt laiali. Kobestage graanulid kohe mulla sisse, siis omastavad taimed väetist paremini. Puude ja põõsaste alla puistake väetist pisut ka üle võraaluse piiri. Hea oleks taimi pärast väetamist kasta, sest vesi viib toitained paremini juurteni. Paljud aiapidajad armastavad väetist puistata tunde järgi, kuid pakendil antud koguseid tasub siiski järgida. Eriti tundlikud on okaspuud, neile peab väetist väga täpselt doseerima. Sügisel, kui on niiskem ja jahedam, on soodne aeg istutamiseks. Fosfor- ja kaaliumirikast sügisväetist tasub segada ka istutusaugu mulla sisse.


Väetises sisalduvad elemendid

Fosfor kiirendab viljade valmimist, tugevdab taimekudesid ja parandab talvekindlust. Kaalium tugevdab rakuseinte ehitust ja muudab taime talvele vastupidavamaks. Kaalium alandab ka külmumispunkti, toimides omamoodi “antifriisina”. Lisaks soodustavad fosfor jakaalium õiealgete moodustumist, mõjutades nii järgmise aasta saagi suurust. Lämmastik. Suve lõpul antud lämmastik seevastu aeglustab viljade valmimist ja suurendab talvekahjustuste riski. Põhjamaades ei soovitata kasutada lämmastikuga sügisväetist, sest see muudab taimed külmaõrnaks. Kevadel peab aga väetises olema kindlasti lämmastikku, mis annab taimedele elujõudu ja paneb nad kasvama.

Fosfor – ergutab juurestiku kasvu, on vajalik õite, viljade ja seemnete moodustamiseks.

Kaalium – soodustab suhkrute ladestamist, suurendab külma-, põua- ja haiguskindlust.

Kaltsium – on vajalik toitaine juurte kasvuks, mõjutab ainete tungimist rakku ja, suurendab nakkuskindlust.

Magneesium – kuulub klorofülli (pigment, mis annab taimele rohelise värvuse) koostisesse, seega on oluline fotosünteesis. Väävel – määrab ära korrapärase taimekasvu, suurendab haigus- ja kahjurikindlust.

Mikroelemendid (boor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink) osalevad taime eluprotsesside reguleerimises, kannavad hoolt taime terve ja kauni välimuse eest.


Allikas: Baltic Agro