Jaku rododendron 'Fantastica' C5 30/40cm

Rododendronid kasvavad ainult happelises (pH 4-5) mullas. Sellise happesusega pinnaseid leidub Eestis vaid rabades ja nõmmedel, põllu- ja aiamaad on meil tavaliselt kõrgema pH- ga ehk siis liiga lubjarikkad. Männimets, kus looduslikult kasvavad mustikad, sinikad, pohlad ja sookailud, on ideaalne kasvukoht rododendronitele. Siin on õige pinnas ja männipuud pakuvad rododele ka piisavalt varju kuivatava kevadpäikese eest.

Männimetsas on soovitav segada rodo istutuskohale vaid natuke haput neutraliseerimata freesturvast liivase pinnase niiskusreziimi parandamiseks. Männimetsaaluses pinnases on olemas ka rododendroni elutegevuseks nii vajalik seenteniidistik ehk mükoriisa. Lõuna-Eestis, kus mulla pH tavaliselt 5,5-6,5 , on soovitav katta maa-ala, kuhu istutatakse rododendroneid, 20-30 cm paksuse freesturba kihiga ja kaevata see pinnasesse. Freesturvas, mida kasutatakse pinnase happelisemaks muutmiseks ei tohi olla neutraliseeritud ega varem kasutatud köögiviljaturbana.

Lagedal kohal kasvavad rodod ei talu teravat varakevadist päikest, kuna sel perioodil on maa juurte piirkonna ulatuses külmunud ja juured ei saa kätte vett, et varustada sellega päikesepaistes kuivavaid suuri igihaljaid lehti. Siin tuleb rodopuhmaid varjutada kunstlikult varjutusriidega. Varjutamine ei ole enam oluline pärast mulla sulamist. Ka talvised külmad tuuled kuivatavad ja murravad rodode lopsakaid lehti. Lagedal kohal on sellegi hävitava mõju vastu abiks varjutusriie. Tuulekaitseks sobivad muidugi ka okaspuudest hekk või salu, hooned ja tihedad piirdeaiad. Eriliselt sobiv koht oleks selline, kuhu paistab küll hommiku- ja õhtupäike, aga keskpäeval on taimed varjatud.

Kui rododendron on lõpetanud oma õitsemise, murtakse närtsinud õisikud ära. Lopsakad kuivavad õisikud rikuvad kaua põõsa üldpilti, segavad uute võrsete kasvamist ja arenevad seemned kurnavad taime asjatult, kuna seemneid pole vaja saada.