KUIDAS ENNETADA JA MIDA TEHA, KUI LEIAD AIAST LUSITAANIA TEO?

  • Selleks, et lusitaanlane aeda ei jõuaks, kontrolli enne istutamist üle kõik taimed, mida kuskil ostad või saad. Teohakatised võivad istuda varjul lehtede vahel. Istikupall kasta korralikult läbi, murenda see lahti ja vaata, ega mullas ja juure ümber teomune pole. Kõik, mis tundub kahtlane, korja ära ja hävita. Vaata all olevalt pildilt, kuidas teeteo munad välja näevad.

  • Võõrliigi Lusitaania teeteo isendid tuleb anumasse koguda ja üle valada keeva veega. Teised tõrjeviisid on võõrliigi arvukuse piiramiseks vähetõhusad ja ohtlikud teistele looduslikele liikidele ning inimesele. Võõrliikide loodusesse sattumist ja levimist peaks proovima vältida.

  • Soovitame lusitaania teetigusid korjata pika grilltiku otsa torgates ja hiljem korraga hävitades. Kummikinnastega korjates jääb lima ka kinnastele tugevalt külge.

  • Keeva veega tasub isendid üle valada alles kõige lõpus ja kõikidele korraga, sest kui neid järjest kuuma vette asetada, siis viimaste jaoks võib lõpus vesi juba jahtunud olla. 

  • Tigusid peavad korjama ja hävitama kõik naabrid, muidu pole tõrjest kasu. Kindlasti ei või kokku korjatud lusitaania teetigusid loodusesse lahti lasta, sedasi aitad neil vaid levida!

Lusitaania teomunad

Lusitaania teeteo munad. Foto: Eneli Kägeri erakogu

ELUTSÜKKEL

Lusitaania teeteo eluiga on 6–8 (12) kuud. Kahesoolised nälkjad paarituvad vastastikku ning mõlemad munevad suvel kuni 400 muna. Nende erakordne viljakus on ka üheks levila laiendamise eelduseks.

Valkjad umbes 3 mm läbimõõduga munad munetakse 20–30 (40) kaupa kõdukihi alla, vihmausside käikudesse või kompostihunnikusse. Noored isendid kooruvad 3,5–5 nädala pärast ja suguküpsuse saavutavad juba 6 nädala pärast.

Seega on varakevadel koorunud põlvkond võimeline sügisel järglasi andma. Üksikud täiskasvanud isendid, noorloomad ja munad talvituvad kõdus või kompostis.

Lusitaania teeteo munad. Foto: Eneli Kägeri erakogu

Täismõõdus lusitaania teetigu. 


MÕÕTMED

Lusitaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas, täiskasvanud looma kehapikkus väljasirutununa on 7–15 cm. Eestis esinevatest limustest on ta suuruse poolest võrreldav vaid nälklaste (Limacidae) sugukonda kuuluvate liikidega must- ja suur-seatigu.
 

VÄRVUS

Lusitaania teeteo keha värvus võib olla väga varieeruv alates tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni.

Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip.

Looma keha pinda kattev lima on oranžikaskollane, roomamisel jätab tald peaaegu värvitu limajälje. Iseloomulik on tallaserva ere värvus, millel eristuvad selgelt tumedamad vaod. Pea värvus on enamasti keha värvusest tumedam.

Täismõõdus lusitaania teetigu. Foto: Keskkonnaagentuur

SARNASED LIIGID EESTIS

Eestis on registreeritud veel 5 teeteo liiki: hall, vööt-, võsa-, mets- ja kollane teetigu. Kõik nad on kasvult oluliselt väiksemad kui Lusitaania teetigu. Lusitaania teetigu sarnaneb neist kõige rohkem kollase teeteo ehk rahvasuus tuntud „seeneteoga“, kuid tema pikkus väljasirutatult on vaid 4–5 cm, haruharva ka kuni 7 cm.

Lusitaania teeteoga kasvult sarnased suur-seatigu ja must seatigu on erinevalt Lusitaania teeteost värvitu limaga. Seatigude hingamisava on mantlikilbi tagumises osas, kuid teetigudel peapoolses osas. Seatigu on meie ökosüsteemis oluline ja kasulik, sest ta toitub mullakõdust on ta oluline huumuse tekitaja.
 

ELUPAIK JA ELUKS VAJALIKUD TINGIMUSED

Nälkjate tavalisteks elupaikadeks on niisked laialehised metsad, rohumaad, pargid, lopsaka taimestikuga vähehooldatud harva niidetavad aiad, kus leidub piisavalt toitu ja varjevõimalusi.

Võrreldes teiste lähedaste liikidega eelistab Lusitaania teetigu kultuurmaastikke, näiteks aedu, parke, teravilja- ja köögiviljapõlde. Ta võib elada ka kasvuhoonetes.

Lusitaania teeteo arvukuse looduslikeks piirajateks on siilid ja mõned linnuliigid, kes söövad peamiselt mune ja noori isendeid.

Elutegevuseks soodsaim temperatuurivahemik on neile 17–20°C, aktiivsed on nad hämarikus ja öösiti.

Tundlikud on nad õhu- ja pinnasekuivuse suhtes. Soojadel talvedel ja heade varjevõimaluste korral võivad edukalt talvituda.


TOITUMINE

Valdavalt taimtoiduline Lusitaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest (kurk, kõrvitsalised, paprika, lehtsalat, erinevad kapsasordid) ja teraviljakultuuridest, ilutaimedest ning seentest.

Lisaks sobivad toiduks lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad, suure arvukustiheduse korral vahel ka surnud liigikaaslased.
 

ANNA TEADA, KUI LEIAD VÕÕRLIIGI

Kui leiate oma aiast kahjuliku nälkja, siis teata sellest aadressile alien@envir.ee, märkides leiu täpse asukoha ja enda kontaktandmed. Soovitav on juurde lisada ka foto, sest sageli aetakse võõrliiki segamini meie kohalike suurte nälkjatega.
 

Allikad:
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse praktiline voldik „Võõrliik Lusitaania teetigu“
Kodu & Aed praktiline aiavihik "Aiakahjurid"