Ostes 10pk, muld KINGITUSEKS!
Ostes 10pk, muld KINGITUSEKS!

Külvamine


Suurem osa taimede seemikutest vajavad esimestel elukuudel palju hoolt ja hella kohtlemist. Vaid väheseid kultuurtaimede liike saab edukalt külvata otse kasvukohale, ilma eelneva ettekasvatamiseta.

Taimede ettekasvatusperiood on aeg taime külvist istutuskõlbliku istiku saamiseni. Taimi kasvatatakse ette seetõttu, et muuta aeglase algarenguga taimedele looduse poolt kindlustatud lühikesevõitu kasvuperiood pikemaks, et saada külvatud seemnetest võimalikult palju taimi või et saada varajasemat saaki. Vaata külvikalendrist, millal on õige aeg seemnete külvamiseks.

Taimede ette kasvatamiseks on tarvis valgusrikkaid köetavaid ruume, milleks sobivad tubased aknalauad või spetsiaalsed taimekasvuhooned. Südatalvisel ajal on vajalik ka lisavalgustuse võimalus. 

Seemned vajavad idanemiseks sooja temperatuuri +20-25 °C. Kui soovite, et idanemine läheks kiiremini, siis kasutage kindlasti soojendusega matti, mis kiirendab väikeste taimede juurte arenemist. Kui taimed on tärganud, siis tahavad nad palju valgust, isegi 12 kuni 16 tundi ööpäevas, selleks sobivad erinevad taimelambid

Taimede ettekasvatamine hõlmab endas seemnete külvamist, külvide eest hoolitsemist, ühte kuni kolme pikeerimist (ülipisikeste taimede laiali istutamist) ja taime istutuskõlblikuks kasvatamist. Reeglina on nii, et mida pisemad on taime seemned, seda pikemaks ja vaevanõudvamaks kujuneb ettekasvatusperiood.

Enne külvamist on tarvis teada:

  • kas külvatavad seemned vajavad mullaga katmist või ei vaja. Sellekohane märge on kindlasti ka seemnepakile lisatud. Üldiselt on nii, et väga peened ja väikesed seemned ei vaja katmist, suuremate seemnete puhul võib see vajalik olla, kuid ei ole reegel.
  • kas külvatav taim on valguses või pimeduses idaneja. Pimeduses idanemine ei tähenda alati seemne mullaga katmist, vaid näiteks ka külvikasti pimendamist. Külva alati tasandatud mullapinnale, nii saad külvi paremini suunata ja jälgida. Pärast külvamist kasta külvi veepihustiga ja aseta niiskuse ning õhutemperatuuri ühtlasena hoidmiseks külvinõule peale valgust läbilaskev kate (klaas või kile). Külvinõud hoia idanemise ajal soojemas kohas. 


Vaata siit seemnete valikut, üle 800 erineva sordi!


Külvamise 9 sammu:

1. Täida külvikast külvimullaga
2. Tihenda külvimul
3. Tasanda mulla pind
4. Niisuta kergelt külvimulda
5. Külva seemned
6. Kata külv vermikuliidi või liivaga
7. Kasta külv pihustiga
8. Pane etikett nime ja külvi kuupäevaga
9. Paigalda külvikastile plastikust kate, soojusmatt ja valgus


Turbatabletid


Istiku ümberistutamine toob kaasa taime jaoks teatud shoki, sest kaduma läheb osa juurestikust. Et ära hoida taimede istutusjärgset põdemisaega, on taimekasvatuses välja töötatud konteinersüsteemid, kus juba alates esmapikeerimisest kujundatakse pisitaimedele alla oma juurepall.

Selleks kasvatatakse neid koonilise põhjaga pisinõude sees ehk kassettides. Kooniline kasvunõu kujundab taimele terava otsaga juurepalli, mida on hiljem imelihtne ümber istutada; tarvitseb taim vaid torgata uude kasvusubstraati.

Ümberistutamist taluvad halvasti näiteks paprika, kurk, kõrvits ja kõik teised viletsalt hargneva juurestikuga taimed. Seepärast on mõttekas juba külvata seemned otse konteinermoodustisse. Selleks on eriotstarbeliselt välja mõeldud väga lihtsalt kasutatavad turbatabletid. Kuivalt näevad nad välja üsnagi tablettide moodi, pärast veega niisutamist aga paisuvad suure niidirulli kõrguseks.

Kui taim on tableti kasvuruumi ära kasutanud, istutatakse ta koos selle tabletiga ja kogu oma juurestikuga uude suuremasse kasvunõusse.

Aknalaua-aianduse jaoks on välja mõeldud veel mitmeid teisigi konteinerkasvatuse abivahendeid. Üks parim võimalus nendest on pisike aknalaua-kasvuhoone koos kassettide- ja karbikestega ning valgust läbilaskva ruumika katusega. Meie aianduskeskuses ja e-poes on suur valik erinevaid abivahendeid taimede ettekasvatamiseks.


Pikeerimine ja potistamine


Kui külvidel on idulehed täielikult välja arenenud ja on märgata idulehtede vahelt esimese pärislehe ilmumist, siis on aeg ette võtta esimene pikeerimine. Selleks valmistatakse ette külvinõuga sarnane pikeerimiskast. Tavaliselt on taimed nii pisikesed, et oma kohmakate näppudega pole neid võimalik hoida, sel juhul võetakse esimesel pikeerimisel abiks teritatud otsaga pulgake.

Pisikestel taimedel meeldib kasvada üksteise lähedal, seepärast ei tohi pikeerida liiga harvalt - paras pikeerimise vahekaugus on umbes 1 cm, suurematel idanditel veidi rohkem.

Esimesel pikeerimisel asetatakse idand ilmtingimata idulehtedeni mulda, see hoiab ära võimaliku varrepõletiku tekke ja kujundab taimest elujõulisema istiku. Pärast pikeerimist tuleb taimi ettevaatlikult kasta, kuid klaasi või kilet enam kasvunõule peale ei asetata.

Teine pikeerimine võetakse ette siis, kui taimed on kastis üksteisega kokku kasvanud ja ka teist pikeerimist ei tohi teha liiga harvalt.

Kolmas pikeerimine on tavaliselt noortaime lõppistutamine kasvupotti või kassetti.


Potistamine


Potistamise ajaks on eelnevalt pikeeritud noortaimed kasvanud juba nii kopsakateks, et nende hoidmine näppude vahel pole enam probleem. On väga tähtis teada, et taime jaoks ei tohi valida liiga suurt potti. Väikese potiga on küll rohkem hoolt ja vaeva, kuid taimed kasvavad selles paremini.

Esmaistutuspotiks sobib 7x7 või 9x9 cm avausega pott, olenevalt istutatava taimeliigi hetkesuurusest. Kui külvamised on õigesti ajastatud, jõuavad taimed kevadise välja istutamise ajaks probleemideta ära tarbida ka esmase potistamise võimalused, ilma et neid peaks veel ümber istutama suuremasse potti. Kui aga külv sai tehtud liiga varakult, võib lisaks pikeerimistele enne kevadet tekkida vajadus ka teistkordse potistamise järele, sest õues või kasvuhoones pole ilmastik veel muutunud taime edasikasvamiseks sobivaks. Nii võib pikk ooteaeg kitsaks jäänud potis muuta taimed nõrgaks ja inetuks.


Kastmine ja väetamine


Pärast tärkamist hakka külve harjutama toaõhuga, eemaldades aeg-ajalt külvikastilt katet. Enne esimest pikeerimist peavad taimekesed olema ruumiõhuga harjutatud, sest pikeeritud taimekastidele enam katet peale ei panda.

Kasta taimekesi vastavalt vajadusele toasooja- või natuke soojema veega, mullakiht ei tohi kunagi olla läbikuivanud või ka liigniiske. Kuna mullasegudes on juba väetised lisatud, siis väeta ainult siis, kui näed, et taimekesed on kollakad ja tõesti ei edene. Väetamine tuleb kõne alla siis, kui taimed istutatakse juba pottidesse kasvama.

Aknalaual kasvatades võib pöörata taimekaste ja taimi, kui need on kasvanud valguse suunas viltu. Külmal ajal ära ava mingil juhul akent, kui selle laual kasvavad noortaimed.

TAIME ISTUTADES PANED KASVAMA KAUNI MÕTTE!