Turbaaia rajamine
Turbaaia asukoht
Enamikus koduaedades ei ole haput pinnast ega ka varju pakkuvaid puid. Kui ka maja põhjaküljel ei ole ruumi rododendronitele, siis tasub igihaljaste rododendronite istutamise mõte peast välja visata. Sellises aias on hiljem liiga palju mängimist varjutamisega ja mõnel aastal võib varjutamine ikkagi meelest minna.
Küll aga saab päikeselises aias väga edukalt kasvatada heitlehiseid rododendroneid, kännasmustikaid ja kanarbikke, kellele jääb igihaljastele rododendronitele mõeldud kasvukoht sageli liiga varjuliseks. Kui sobiv kasvukoht on välja valitud, tuleb istutuskoht ette valmistada. Kõige sagedasem viga tavalise aiamullaga aedades on rododendroni istutamine maha. Parimal juhul lisatakse ka väike kotitäis rododendroniturvast ja arvatakse, et nüüd on kõik õigesti tehtud. Tegelikult neutraliseerib istutusaugu ümber olev tavaline muld hapu turba mõne aastaga ja rododendron jääb põdema, halvimal juhul hukkub sootuks.
Kõige parem ja muretum viis rododendronite kasvatamiseks tavalise mullaga koduaedades on istutusala rajamine maa peale. Pinnasele rajatud rododendronite ja teiste hapulembeste taimede aeda nimetatakse turbaaiaks. Paras kogus haput turvast ühe normaalse rododendroni istutamiseks tavalises aias on 200–300 liitrit. Ka sellise turbakoguse korral ei ole maa sisse istutatud taime puhul veel mured murtud. Ümbritsev pinnas neutraliseerib ajapikku ka sel moel istutatud rododendroni kasvumulla.
Turbaias saate kasvatada kõiki tuntud ja vähem tuntud põnevaid hapulembeseid taimi: igihaljaid rododenroneid, asaleasid, mustikaid, pohli, eerikaid, kalmiaid, kanarbikke, küüvitsat aga miks mitte ka magnooliaid.
Turbaaia rajamiseks kaetakse maapind esmalt peenravaibaga, nii ei ole ohtu, et umbrohi turbaaeda sisse kasvab. Turbaaia ääristamiseks sobivad turbapätsid, maakivid või palginotid – valige just selline materjal, mis teie aeda kõige paremini sobib.
Turbapeenra äärise kõrgus peaks olema ca 20 cm ehk ühe tavalise turbapätsi tüsedus.
Pätsidest turbaaia rajamine on väga mõnus ja loominguline töö
1. Vastavalt aiale võib teha nii kandiliste kui looklevate joontega turbaaia.
2. Turbapätsid tuleb enne ladumist korraks vette uputada, see on vajalik selleks, et pätsid imaksid endasse niiskust.
3. Et pätsid omavahel kenasti ühtiksid, lõigatakse need leivanoaga täpselt sellisesse mõõtu nagu vaja.
4. Kui turbaaias on plaanis teha mõni osa kõrgem, siis saab pätse ka üksteise peale laduda. Sel juhul on soovitav need omavahel grilltikkude või väikeste bambuskeppidega (ei mädane) fikseerida.
5. Kui servad laotud, siis lõigatakse turbapätside välimine serv leivanoaga poolvilltu maha. See on vajalik selleks, et pätside välimine serv ei kuivaks ja nii püüavad pätsid ka niiskust paremini.
6. Turbaaia sisemus täidetakse hapu freesturba ja pätside lõikamisest ülejäänud turbaga.
7. Lisaks turbale on väga kasulik turbaaia turbasse segada sisse veel jämedat männikoorepuru. Siia sobib ka kehvema kvaliteediga koorepuru. Koorepuru eesmärgiks on muuta turbaaia mulda õhulisemaks. Turbaaia substraadiga täitmise juures pange algul turvast peenrasse kuhjaga, sest aja jooksul vajub turvas pea 15-20% kokku.
8. Tavaliselt on freesturvas ostes väga kuiv. Turbaaeda turvast lisades tuleb turvast pidevat kasta ja segada. Selleks tööks varuge aega ja kannatust, sest turba korralikult kastmine võtab päris kaua aega. Kindlasti peab turvas aga peale kastmist ühtlaselt niiske olema.
Turbaaia hooldamine
Kui turbaaed on ükskord juba rajatud, siis edasine hooldus on väga lihtne. Paari aasta möödudes kattuvad esmapilgul tehislikult mõjuvad turbapätsid mõnusa samblaga. Umbrohu rohimist tuleb turbaaias oluliselt vähem ette kui tavalises peenras, sest puhas freesturvas ei sisalda umbrohuseemneid.
Kõiki hapulembeseid taimi väetatakse kord aastas varakevadel rododendronile või mustikale mõeldud väetistega. Kui teie turbaaed sai rajatud päikeselisele kasvukohale, tuleb igihaljaid taimi, eeskätt igihaljaid rododendroneid, varjutada varjutusriidega varakevadise päikese eest.
