Roosid

Roosid on aias kõige enam katmist vajavad taimed. Ainult pargiroosid saavad aias hakkama ilma katmiseta, kõik teised rooside sordirühmad vajavad talve vastu kaitset.

Kõik peenra-, pinnakatte-, põõsas-, vääris- ja uus-antiikroosid lõigatakse juba oktoobri esimeses pooles 30–40 cm kõrguselt tagasi. Soovitame lõigatud oksad ja lehed ära põletada, sest nendel talvituvad kõik rooside haigused ja kahjurid! Pärast seda kuhjake muld rooside ümber umbes 15–20 cm kõrguselt ülesse. Ülesmuldamisel hoolitsege selle eest, et rooside juured ei jääks pärast muldamist paljaks.


Mullatud rooside edasiseks katmiseks on kaks võimalust:

1. Roosid kaetakse täiendavalt kuiva sooja hoidva materjaliga. Selleks võib kasutada erinevaid materjale, tähtis on, et kattematerjal paigutatakse roosidele vahetult enne talve saabumist. Liiga varakult paigaldatud kuiv kate jääb sügiseste vihmade kätte, märgub ja ei paku enam nii tõhusat kaitset kui kuiv materjal.


Materjale, mida kasutada katmiseks, on mitmeid:


Kuiv kasvuturvas 

Plussid: kevadel saab roosidel kasutatud turba peenrasse väetisena sisse kaevata.

Miinused: hinnalt kallim kui neurtaliseerimata ja ilma väetiseta turvas.


Kuiv neutraliseerimata turvas

Plussid: kõige odavam turvas.

Miinused: kevadel tuleb hapu turvas peenralt eemaldada, sest hapu turvas muudab roosipeenra peenrasse kaevatuna liiga happeliseks.


Spetsiaalne Kekkilä katmisturvas.

Plussid: eriti kuiv ja vetthülgav turvas, mis pakub roosidele head kaitset, ei märgu nii ruttu kui kasvuturvas, talveks katmist ei pea jätma viimasele minutile.

Miinused: Kevadel tuleb turvas peenralt eemaldada, suhteliselt kõrge hind.


Koorepuru

Plussid: koorepuru saab suvel kasutada roosipeenra multshimiseks. Kattematerjali saab kasutada korduvalt.

Miinused: pakub pisut vähem kaitset kui turvas.


Liiv

Plussid: odav materjal.

Miinused: liiv tuleb kevadel peenralt eemaldada.

Pärast kuiva kattematerjali paigaldamist on soovitav roosid katta täiendavalt veel kuuseokste või pakasekaitsekangaga. Kui kuuseoksi ei ole kuskilt võtta, sobivad selleks väga hästi ka kasutatud jõulupuu oksad. Tavaliselt tekibki okste vajadus just pärast jõule, sest kuuseokste eesmärk on peenral lume kogumine. Ilma lumeta talve korral kuuseokstest suuremat kasu ei ole. 

Pakasekaitsekangas tasub roosidele panna peale vahetult enne püsivate külmade tulekut. Liiga vara ja soojaga roosidele peale pandud pakasekaitsekanga all võivad roosid hallitama minna.

2. Järgnevat katmismeetodit kasutatakse suuremates rosaariumites. Pärast rooside muldamist kaetakse roosipeenar 30–40 cm kõrguselt puit-, metall- või plastkaartega, mille peale pannakse vettpidav koormakattekile (tõrvapapp, eterniit jne). Ehitatud kiletunneli mõlemad otsad jäetakse avatuks. Talvel kuhjatakse avatud tunneli otstesse lund. Umbselt ei tohi tunnelit sulgeda, muidu lähevad roosid hallitama.

Plussid: selline talvitamismeetod pakub roosidele kõige paremat talvekaitset.

Miinused: selline katmismeetod ei sobi kaarjate joontega rosaariumisse, peenrad peavad olema ristkülikukujulised. Vajab pisut ehituslikku nutikust, sest kaared peavad taluma ka lumekoormust.


Roniroosid

Roniroose ehk väänroose talveks ei lõigata, vaid painutatakse järk-järgult maha ja fikseeritakse käepäraste konksukestega. Edasine katmine toimub nii nagu eelpool kirjeldatud. Vahel propageeritakse ka väänrooside püsti jätmist ja pakasekaitsekangaga kinnimässimist. Selline katmismeetod ei ole meie kliimas aga karmimatel talvedel piisav.


Tüviroosid

Peenras kasvatatavad tüviroosid istututatakse maha 45-kraadise nurga all. Suvel painutatakse tüviroos toe najal sirgeks, sügisel vabastatakse tüviroos toe küljest ja painutatakse järk-järgult maha. Lõplik mahapainutamine võib võtta paar päeva aega, järsul painutamisel võib tüvi või pookekoht murduda. Mahapainutatud tüviroos fikseeritakse konksudega. Edasine katmine toimub nii nagu peenraroosidel. Kesk-Euroopas kasutatakse tüvirooside talvitamiseks laialdaselt pakasekaitsekangast ja sellest valmistatatud kotte. Meie kliimas need katmismeetodid aga ei toimi.


Potis kasvavate rooside talvitamine

Roosipotid võib talveks viia keldrisse. Keldris talvitamisel peab kelder olema aga väga jahe -2..0 C. Soojemas keldris lähevad roosid juba talvel kasvama ja uued kasvud jäävad valguse puudumisel nõrgaks. Parem variant on potiroos sügisel koos potiga maase kaevata. Edasi toimub katmine nagu peenrarooside korral.


Elulõng ja viinamari

Elulõnga ja viinamarja katmine toimub analoogselt roosidele. Elulõngadest vajavad talveks katmist suureõielised elulõngad, looduslikud liigid katmist ei vaja. Suureõielised elulõngad lõigatakse 20–30 cm kõrguselt maha ja kaetakse nagu roose. Viinamarjade katmine toimub analoogselt väänroosidele. Üksnes väga talvekindlad viinamarjasordid, nagu näiteks ‘Zilga’, ei vaja talveks mahapainutamist ega katmist.


Rododendronid

Rododendronid ei vaja talvel mitte külma eest kaitsmist, vaid päikese eest varjutamist. Pakasekaitsekangas ja katteloor hoidke rododendronitest eemal! Nendega rododendroni katmine on taime kindel surm. Kui teie igihalja rododendroni kasvukoht on õigesti valitud ehk rododendron on looduslikult otsese päikse eest kaitstud, ei vaja rododendron aias päikese eest varjutamist. Kui talvel siiski paistab päike rododendronile otse peale, tuleks taime päikese eest varjutada. Selleks siduge taime võra enne püsivate külmade tulekut nööriga kinni. Paigaldage taime ümber püstkoja sarnaselt bambuskepid, mille peale pange varjutuskangas. Nööriga kinnisidumine ja kepid on vajalikud selleks, et lumi ei lõhuks oma raskusega taime ära.


Ettevaatust närilised!

Pea meeles, et talvekatete alune on soodne koht närilistele pesa ehitamiseks. Pane talvituskoha lähedale niiskuskindel mürksööt toru või külili poti sisse. Talvel tasub 2–3 nädala tagant mürksööta kontrollida ja vajadusel lisada.

Kõik külmakaitseks vajaliku, sh koorepuru, erinevad turbad, katteloorid, pakasekangad ning valiku rotimürke, leiad meie aianduskeskusest.