Relvistu targalt umbrohu vastu
Umbrohu seast leiab mitmeid kauneid ja isegi kasulikke taimi. Kes ei teaks näiteks viljapõldudel kasvavat rukkilille? Ometi teeb umbrohi meile tüli, kui tükib aiamaale ja segab me maaharimise plaane. Umbrohi ei riku mitte üksnes aia üldmuljet, vaid on hoolega kasvatatud taimedele ohuks, pakkudes soodsat kasvukeskkonda kahjuritele.
Umbrohi on saanud oma nime selle järgi, et on vähenõudlik kasvukeskkonna suhtes ja levib seega kiiresti. Selleks, et umbrohu tekkimist hoolega hoitud peenardesse takistada, tuleb rohida, kõblata ja multšida järjepidevalt, ilma pikemaid vaheaegu jätmata. Samuti kulub marjaks teadmine, kuidas üks või teine umbrohutaim levib.
Istuta umbrohuvabasse pinda
Lilli, püsikuid ja pinnakattetaimi on mõtet istutada ainult juurumbrohust vabasse mulda. Seepärast tuleb enne peenra rajamist kaevata pinnas korralikult läbi ja eemaldada nii palju umbrohujuuri kui vähegi võimalik.
Planeeri taimede vahele peenramaal võimalikult vähe lahtist mullapinda, kuhu umbrohi võiks tikkuda. Taimed või multš peaksid katma kogu pinna. Valmis tuleb olla selleks, et noores aias on kindlasti rohkem rohimist, enne kui taimed pinna katavad.
Enneta umbrohu levimist
Täiesti umbrohuta ei pääse ka kõige hoolsam aednik, ent nutikalt tegutsedes saab alati ära hoida umbrohu laiema leviku. Oluline on umbrohi ära rohida enne, kui tülikas taim jõuab seemnesse minna.
Seemnetega umbrohtu ära viska komposti, kus sel oleks võimalus edasi levida, vaid eraldi hunnikusse. Ka kergesti levivate lille- või kõrreliste seemneid ei maksa komposti visata.
Varakevadel või sügisel kata planeeritav peenar valguse ligipääsu takistava peenravaiba, multšikanga või kilega. Valguseta ei saa ükski taim kasvada ja nii hävineb ka enamik umbrohtusid pimedas kanga all. Eriti kiuslikud ja tugevamate juurtega umbrohutaimed tuleb muidugi välja tirida.
Siiski tasub teada, et peenravaip takistab umbrohtumist ainult alguses. Hiljem on sealt umbrohtu väga raske kätte saada. Kui peenravaibas on augud, siis võivad juurumbrohud ikkagi leida tee püsikute keskele.
Pea plaani ja ole visa
Vanad eestlased soovitavad umbrohust lahtisaamiseks jälgida kuuseisu ning rohida kahaneva kuu ajal. Küllap on ka selles tarkuses oma tõetera sees, ent kindlasti saab jälgida ilmastikutingimusi.
Kergem on rohida peale vihma, kui muld on veidi tahenenud, sest siis tulevad umbrohutaimed pinnasest kergemini välja. Vihmaste ilmadega tärkab umbrohtu ka multšis (puukoorpuru, adru, liiv, kruus). Nopi need ära!
Juurumbrohtudega, nagu orashein, naat, kassitapp ja ohakas, tuleb lihtsalt olla visa ja hoolas. Juurestikuga levivad mitmeaastased taimed tuleb pideva rohimisega “ära väsitada”.
Kujunda aeda targalt
Hoia peenraservad korras, et murutaimed püsikute vahele ei tungiks. Peenra ääre saad kenasti lõigata just selleks tööks mõeldud labidaga. Peenra eraldamiseks võib kasutada metallist või plastist peenraääriseid. Ilusa ja praktilise peenraäärise saab luua ka taimedega. Selleks sobivad hästi kukeharjad, iminõgesed, valdsteinijad, tierellid.
Põõsaste alla võib umbrohutõrjeks istutada pinnakattetaimi. See tähendab paaril esimesel aastal hoolikat rohimistööd, kuid kui pinnakattetaimed on korralikult kasvama hakanud, lämmatavad nad ühtlasi umbrohu. Selleks sobivad näiteks iminõges, kivirik, kukehari, igihali.
Kasuta mugavaid tööriistu
Rohimine on tunduvalt lihtsam, kui kasutad selleks spetsiaalseid aiatööriistu. Lühikese varrega tööriistad sobivad hästi väikesel või tihedalt istutatud taimedega alal põlvitades töötamiseks. Kasuta kindlasti põlvekaitsmeid! Pika varrega tööriistad võimaldavad rohida seistes, nii jaksad puhastada umbrohust ka suuremaid alasid. Seega, kui pidevalt kummardada ei jaksa, siis kasuta kõblast!
Oluline on umbrohi saada kontrolli alla siis, kui umbrohutaimed on väikesed ja nina alles mulla seest välja pistnud. Kõige parema tulemuse rohimisel ja umbrohust lahtisaamisel annab, kui lõigata umbrohi läbi otse juurekaela alt, umbes 2–3 cm sügavuselt. Kõnniteeplaatide vahelt kasvava umbrohu saab kätte sillutiseharjaga kraapides.
Samuti saab umbrohtusid hävitada umbrohupõletiga. Umbrohupõleti kuumutab taime leegiga, mille tulemusena selle maapealne osa närbub ja taim sureb paari päeva jooksul. Siiski tuleb arvestada, et umbrohupõleti pole mingi imevahend, mis ühekorraga kaotaks kõik nuhtluseks olevad umbrohud aiast kogu suveks. Umbrohupõletiga saab lahti küll osast õrnema kasvuga üheaastastest umbrohtudest, ent mitmeaastaseid ja tugeva juurega umbrohtusid tuleb töödelda korduvalt.
Tunne oma vaenlasi
Üheaastased seemneumbrohudlevivad oma nimele vastavalt seemnetega kergesti ja kaugele. Üheaastased umbrohud on näiteks hanemalts, vesihein, kõrvenõges, ristirohi, põldkannike, põld-litterhein, võilill.
Mitmeaastased juurumbrohud on visad ja hoiavad oma kasvukohta tänu tugevale juurestikule. Mitmeaastased umbrohud on näiteks orashein, naat, roomav tulikas, kassitapp, ohakas, harilik puju, paiseleht.
Üheaastaste liikide puhul tuleb olla hoolas rohija just kevadel ja varasuvel, et tülikatest taimedest juba eos lahti saada. Püsiumbrohu puhul aitab kõige paremini juurte ja risoomide väljajuurimine.
