Viljapuude istutamine ja hooldus

Hoole ja armastusega kasvatatud oma aia viljadel on eriline väärtus, mida ei saa ostes kaasa ka kõige maitsvama viljaga. Oma viljapuu kasvatamisega kaasneb isetegemise rõõm ka selles peres, kus pelgalt ilutaimedele ülimat tähtsust ei omistata.

Viljapuu on ühtlasi ka ilupuu, ilmestades aeda eriti kevadel õitsemise ajal ja sügisel ahvatlevate viljade aegu. Tänapäeval, kui viljapuid ei istutata koduaedadesse ainuüksi suure saagi saamise eesmärgil, ei rajata nendest enam ka sirgerealisi viljapuuaedu. Tänane viljapuu kasvab pigem iluaiaks mõeldud väikeses aias, olles sinna paigutatud oskuslikult koos teiste ilutaimedega. Ei tohi unustada, et kaasaegsed viljapuud kujutavad endast kultuuristatud sorte, mis nõuavad edukaks kasvamiseks ja viljakandmiseks häid kasvutingimusi. Kasvatades viljapuud kui ilupuud, tuleb teda siiski kohelda vastavalt viljapuu hellitatud vajadustele.

Veel tuleb meeles pidada, et viljapuude edukaks viljumiseks on vajalik teatud sortide kõrvuti kasvamine. Kaugeltki mitte kõik viljapuusordid ei suuda ennast viljastada omaenda õietolmuga! Konkreetsemaid probleeme kerkib siin esile ploomi-, kirsi- ja pirnisortide hulgas. Valides välja sobiva viljapuusordi, tundke alati huvi, millist teist sorti vajab ta enda kõrvale tolmuandjaks! Vaata viljapuude tolmuandjaid siit.

Kelle aias ei leidu ruumi mitmele viljapuule, aga tahaks maitsta erinevate sortide vilju, nende jaoks on välja mõeldud nn. ‘perepuud’, kus on ühele puule kasvama pandud mitu erinevat sorti. Siinjuures on puu kujundaja teie eest juba mõelnud sortide omavahelise tolmlemise peale. Praegu on saadaval perepuid õuna- ja pirnisortidest.

Lisaks toitaineterikkale ja külmade tuulte eest kaitstud kasvukohale nõuavad viljapuud ka aastast aastasse kestvaid hooldustöid, et säiliks nende elujõud ja meie jaoks ootuspärane saagikandvus. Tavapärane hoolitsus seisneb kahjurite ja haiguste tõrjes, väetamises ning noorte viljapuude kaitsmises talvekülma ja kevadtalvise kuumetava päikese eest.

Viljapuude kasvatamine on otseselt seotud ka nende kujunduslõikusega. Kui lõikamise salanippe on endal raske omandada, tuleks kindlasti siin kasutada spetsialisti abi, sest valesti lõigatud viljapuu võib kujuneda sama tarbetuks, kui viljapuu, mida pole kunagi lõigatud!

Klassikaliste kodumaiste viljapuude kõrval (õunad, kirsid, ploomid, pirnid, sõstrad, vaarikad) on müügil ka mitmed eksootilisena tunduvad viinamarjasordid! Need on põhjamaised viinamarjad, millede saagikandvus pole laita ja nendest enamus ei jää ka maitseomadustelt alla poes pakutavatele viinamarjadele. Siiski ei saa Eesti sisemaal viinamarjaistandust rajada lagedale põllule. Nende õuene kasvukoht peab olema soojades päikesepaistelistes aianurkades, soovitavalt vastu lõunaseinu või –plankusid. Õues kasvav viinamari tuleb talveks maha painutada ja kergelt katta. Seevastu kilehoonetes kasvavaid viinamarjavääte pole vajadust katta – kilehoone hoolitseb ise külmakatte- ja tuulekaitse eest!

Istutamine

• Viljapuud vajavad kasvamiseks viljakat mulda.
• Õuna ja pirnipuu istutusaugu suurus sõltub pinnase viljakusest! Hea ja viljaka mulla korral piisab kui auk on istiku potist 2 korda sügavam ja laiem, läbimõõduga 60–80 cm ja ka sügavusega 60–80cm. Kehvema mulla korral oluliselt suurem. Paepealsete ja savise pinnase puhul tuleks vajadusel mulda juurde tuua ja tõsta mullakiht 60–70 cm paksuseks. Ploomi- ja kirsipuude istutusauk võib olla poole madalam. 
• Pealmine mullakiht tõsta labidalehe sügavuselt ühte hunnikusse ja alumine - väheviljakas mullakiht teise hunnikusse. Pealmise kihi muld sega suhtega 1:1 istutusturba või -mullaga korralikult läbi ja kasuta saadud mullasegu istutamisel. Istutamiseks kulub 40-50 l istutusturvast või musta mulda. Jäta istutamisel taime juurekael maapinnaga samale kõrgusele. Istutusmulla hulka võib segada 0,5-1 ämbritäit kõdusõnnikut või kompostmulda. 
• Istuta taim ja tihenda muld taime ümber. Kui juurepalli ümber on võrk, jätke see alles! Tallake muld taime ümber jalgadega kokku ning vormige istutusaugu ümber mullast kastmisnõgu. 
• Toesta viljapuu toega. Jälgi, et post ei lõhuks taime juuri. 
• Tee puu ümber järelejäänud mullast kastmisnõgu ja vala sinna vett. Kasta hoolega, kastmisvakku kalla 1-2 ämbrit vett. Istutusjärgsel aastal vajab taim korralikku kastmist 2-3 korda nädalas. 
• Tugeva kasvuga õuna- ja pirnipuud istutakse 6-8m vahekaugusega, väiksema kasvuga ning kirsi-ja ploomipuud 2,5-3m vahega. 

Viljapuude võra lõikamine pärast istutamist

• Valige kolm sobivas suunas kasvavat oksa, mille nurk tüve suhtes oleks suurem.
• Liiga terava nurga (vähem kui 450 kraadi) moodustavad oksad võivad hiljem tüve küljest lahti rebeneda.
• Võraks jäetud oksi tuleb kärpida. Juhtoks jätke võraharudest arvestatuna 35–45 cm kõrguseks. Kolm olemasolevat võraoksa kärpige ühele kõrgusele, kuid umbes 15–20 cm allapoole juhtoksa tipust. Lõigake võrast väljapoole asetseva punga peale.
• Lõika oks poolviltuselt välimise punga pealt.
• Ladvaoks jäta viljapude lõikamisel alati pikemaks kui külgmised oksad.
• Konkureeriv oks eemalda täielikult. 
• Külgoksa lõika kuni 2/3 ulatuses lühemaks.
• Puu lõikamisel säilita püramiidne vorm.

Hooldus

• Hoolitse selle eest, et esimestel istutusjärgsetel aastatel oleks muld puu ümber parajalt niiske.
• Kui kasutad istutamisel istutusmulda, pole tarvis esimesel aastal puid väetada. 
• Väeta viljapuid varakevadel kasvu ergutamiseks kompleksväetisega, sügisel puitumise ja talvitumise parandamiseks sügisväetistega.
• Kaitse talvel puid kitsede ja jäneste eest.
• Lõika puid regulaarselt igal aastal või üle aasta. 
• Kahjurite ja haiguste tõrjeks on soovitatav varakevadel pritsida 1-2 korda pestitsiididega (varakevadine keemiline tõrje ei vähenda omakasvatatud viljade tervistavat mõju).