Laen...
Rododendronid
Rododendronid

Rododendronid

Rododendronid

Rohkem infot
View as Grid Kuva listina

3 toodet

lehel

3 toodet

Set Descending Direction
View as Grid Kuva listina

3 toodet

lehel

3 toodet

Set Descending Direction

Rohkem infot

Rododendronid on maailmas kõrgelt hinnatud ja armastatud ilutaimed. Võrreldes rooside ja tulpidega on rododendronid üleüldse aianduses väga uus kultuur. Näiteks esimene rodondroni sort aretati alles 1807. aastal. Viimasel aastakümnel on rododendronid leidnud katsetamist ka Eestimaa aedades, mille kliima on üldiselt sobilik mitmete rodoliikide ja eri sortide kasvatamiseks. Kahjuks ei sobi selle igihalja taime kasvatamiseks aga meie looduslikud mullad, talvel läbikülmunud maa ega terav varakevadine päike, mille eest tuleb taimi järjekindlalt kaitsta. Lagedal kohal kasvavad rodod ei talu teravat varakevadist päikest, kuna sel perioodil on maa juurte piirkonna ulatuses külmunud ja juured ei saa kätte vett, et varustada sellega päikesepaistes kuivavaid suuri igihaljaid lehti. Sel juhul tuleb rodopuhmaid varjutada kunstlikult varjutusriidega. Varjutamine ei ole enam oluline pärast mulla sulamist. Ka talvised külmad tuuled kuivatavad ja murravad rodode lopsakaid lehti. Lagedal kohal on sellegi hävitava mõju vastu abiks varjutusriie. Tuulekaitseks sobivad muidugi ka okaspuudest hekk või salu, hooned või tihedad piirdeaiad. Eriliselt sobiv koht oleks selline, kuhu paistab küll hommiku- ja õhtupäike, kuid keskpäeva paiku on taime otsese päikesevalguse eest varjatud. Rododendronid kasvavad ainult happelises (pH 4-5) mullas. Sellise happesusega pinnaseid leidub Eestis vaid rabades või nõmmedel, kuna lubjarikkad põllu- ja aiamaad on meil tavaliselt kõrgema pH näitajaga. Männimets on näiteks ideaalne kasvukoht rododendronitele, mis pakub rodotaimele nii õiget pinnast kui piisavalt varju kuivatava kevadpäikese eest. Männimetsas on soovitav segada rodo istutuskohale vaid natuke haput neutraliseerimata freesturvast liivase pinnase niiskusrežiimi parandamiseks. Männimetsa pinnases on olemas ka rododendroni elutegevuseks vajalik seenteniidistik ehk mükoriisa. Lõuna-Eestis, kus mulla pH on tavaliselt 5.5-6.5, on soovitav katta rodotaimede istutamiseks maa-ala 20-30 cm paksuse freesturba kihiga ja kaevata see otse pinnasesse. Freesturvas, mida kasutatakse pinnase happelisemaks muutmiseks, ei tohi olla neutraliseeritud ega varem kasutatud köögiviljaturbana! Peale õitsemist murtakse rododendroni närtsinud õisikud ära. Lopsakad kuivavad õisikud rikuvad põõsa üldpilti, segavad uute võrsete kasvamist ja arenevad seemned kurnavad taime asjatult.