Millal istutada?


Mullapalliga taimi istuta enne taime kasvuperioodi algust ja sügisel peale kasvuperioodi lõppu.
• Koorepurus korralikult juurdunud elupuuistikud jt. okaspuud võid mullapalliga istutada ka suvel.
• Mullapalliga istikute transportimisel järgi, et mullapall ning juured läbi ei kuivaks!
• Puukoolist istutuskohale toodud taim istuta esimesel võimalusel (samal või järgmisel päeval) mulda.

TÄHTIS!

Ära jäta kunagi enne istutamist taimede mullapalle katmata päikese ja tuule kätte ning hoolitse selle eest, et mullapallid oleksid alati niisked.


Kuidas istutada?


1. Kaeva istutusauk taime mullapallist 2 korda suurem - pealmine mullakiht tõsta labidalehe sügavuselt ühte hunnikusse ja alumine väheviljakas mullakiht teise hunnikusse.

2. Pealmise mullakihi muld sega suhtega 1:1 istutusturbaga korralikult läbi ning kasuta seda istutamisel.

3. Kangasse või kummivõrku pakitud mullapallidel pole vaja ümbrist eemaldada, see kõduneb mullas, traatkorvidega mullapallidel lõika traatkorvi sõlmed lahti.

4. Istutamisel jäta mullapind ja taime juurekael samale kõrgusele.

5. Peale istutamist vajuta muld istiku ümber kinni ja tee taime ümber kastmisnõgu, kasutades ülejäänud mulda.

6. Vala kastmisnõgusse vähemalt sama palju vett kui suur on mullapall. 



Vaata ka videot mullapalliga taime istutamisest




Istutusjärgne hooldamine


Tegu on elusa taimega ja teda mõjutavad väga erinevad tegurid: mulla koostis, tuul, päike, sademed, temperatuur, aastaaeg, mis tingivad ka hoolduse muutumise. Kõige olulisem on elupuu puhul kastmine – ta ei talu läbikuivamist ja liigkuiva pinnast.


REEGEL!


Ära kasta iga päev, kasta pigem harvem, kuid põhjalikult.
Kasta kindlasti (esimese poolaasta jooksul) juurepalli peale ja selle lähedusse, sest seal asub esialgu põhiline osa juurestikust.


Hooldussoovitused


Kastmise sagedus – esimesel aastal, päikeseliste vihmata ja tuuliste ilmadega 2-3 korda nädalas. Ka juhul, kui tuleb väikestes kogustes lühiajalist hoovihma. Vihmaperioodil kasta vastavalt vajadusele.

Sügisel, kui juhtub tulema pikk ilma sajuta periood, tuleb mullapind ikka niiske hoida – see aitab hästi elupuudel talvituda.
Kevadel kasta esimesel võimalusel taimed hästi korralikult läbi, sest talvine-kevadine päike ja tuul on taime veevarusid oluliselt vähendanud. Kastmine aitab mullapinda sulatada ja aitab juurestikul kiiremini talveunest ärgata ja vett omastama hakata.

Edaspidi kasta vastavalt ilmastikule ja vajadusele. Kuigi kastmine on väga oluline, tuleks jälgida, et muld ei läheks mudaseks ja umbseks – see takistab taime hingamist ja mõjub lõpuks samamoodi kui liiga vähene kastmine.

Kastmise kogus – pigem harvemini ja korralikult, mitte vähestes kogustes ja iga päev. Taimele suurusega 80-100 cm orienteeruvalt 10-15 liitrit korraga. Aga kõik oleneb ikkagi mullastikust, ilmastikust ja aastaajast.

Väetada kevadel (järgmisel aastal pärast istutamist) maikuus üks kord spetsiaalse okaspuuväetisega või aia üldväetisega vastavalt pakendil olevale normile. Sügisel võib anda sügisväetist parema talvitumise soodustamiseks.

• Soovitav on varjutada kolmel istutamisjärgse aasta varakevadel, kui jaanuaris-veebruaris on päikeselised päevad. See vähendab oluliselt vee aurumist taimede võra kaudu. Maapind on külmunud, juurekava on talveunes ja uut vett ei ole võimalik taimel juurde saada, mille tulemusena võib taim ära kuivada. Varjutuskangas peab taimedel peal olema jaanuar/veebruar kuni maini või kuni maapind on täielikult sulanud. Eestis vajavad iga-aastast varjutamist päikeselises kasvukohas kasvavad kanada kuuse sordid, kalifornia ebaküpressid, igihaljad rododendronid ja kõik igihaljad lehtpõõsad.

Hoolduslõikust teha kevadel aprillis-mais. Väga hea kasvu korral nt elupuudel ‘Brabant’ võib lõigata 2-3 korda hooaja jooksul, kuid viimane lõikus mitte hiljem kui augusti esimeses pooles. Lõigata võrseid ühtlaselt üle kogu võra (ka külgedelt) umbes 3-5cm jagu tagasi. See soodustab uute võrsete teket, mille tulemusena tiheneb elupuu võra kiiremini. Annab puule värske ja hoolitsetud välimuse. Vajadusel eemaldada kuivanud oksad. Pea meeles, et lõigata tohib üksnes rohtseid kasve (värske kasv), mitte puitunud osa.

Kui taim hakkab minema pruuniks, tekkivad sordiomase värvuse kõikumised, tekkivad värvilaigud, värskeid kasvusid ei tule juurde või muid omadusi, mis on erinevad tervest taimest, siis võtke võimalikult kiiresti ühendust Hansaplanti aednikega. Kohese teavitamise korral on võimalik murele ka kiiresti lahendust otsida.