Taimede eest hoolitsemine

Nii nagu inimese hea tervise võti on tervislikud eluviisid ja oskus ohte ette näha, saab taimi ohustavaid olukordi teades nende eest aegsasti hoolt kanda. Taime toit on õiged kasvutingimused ja vitamiin väetamine, lisaks vajavad taimedki hoolt ja armastust. Ravimine on alati aeganõudvam, ent sümptomeid aegsasti märgates saab aia kaunitarid kiiresti terveks.

Enneta

Kõige olulisem on taime üldine heaolu ja tervis. Kahjurid ja haigused kahjustavad eelkõige nõrkasid ja stressis taimi. Hoolitse oma taimede eest südamega.

● Loo vajalikud kasvutingimused

Uuri hoolega, millist pinnast taim vajab, kas happelist, niiskemat või hoopis kruusast? Kas taim eelistab päikese või varju käes kasvada? Tunne oma taimi ja paku neile parimat.

Kanna hoolt taimede eest

Ka igapäevaselt vajavad taimed nende eest hoolitsemist. Ilupõõsaste puhul on vajalik hoolduslõikus, viljapuudel ja marjapõõsastel aga kevadine lõikamine. Aeg-ajalt on vaja taime kasvule väetamisega hoogu juurde anda, ent jälgi, et üle ei väeta. Liigne väetamine soodustab näiteks maasikalestade teket. Liigne lämmastikväetise kasutamine soodustab lehetäide arengut.

● Rohi aeda Ehkki mõnigi umbrohutaim sobib suisa salatisse, siis aia üldise tervise seisukohalt tuleb aed umbrohust puhas hoida. Paljud kahjurid pesitsevad ja talvituvad rohu sees. Kahjurite mehhaaniline tõrje Kahjurite käitumise tundmine ja pesitsuspaikade teadmine aitab nende vastu võidelda, ilma et peaks alati haarama taimekaitsevahendi järele. Kui kahjurid on juba paljunenud, on võitlus nendega palju keerukam. Samuti tasub teada, mismoodi kahjurid talveks valmistuvad. Maasikaistanduses on näiteks vajalik saagijärgne lehtede niitmine ja põletamine enne, kui emaslestad jõuavad talvituma minna. Vahel on abi aga mõnest kindlast taimest või ka pisiloomast kahjurite eemal hoidmiseks. Kuhjaga tasub end ära aias kõrvenõgese kasvatamine, kuna kõlbab nii kahjurite ärahoidmiseks ja tõrjeks kui ka taimede väetamiseks ja kasvu ergutamiseks kevadel. Samuti on kõrvenõges kevadine vitamiinipomm.

● Korja kahjurid ära Kõige lihtsam viis on kahjurid taimedelt ära korjata. Lehepungade puhkemisest kuni õitsemiseni raputa õielõikajad varahommikuti puudelt maha ja hävita.

● Kasuta püünisvööd

Pane varakevadel püünisvöö ümber viljapuu tüve. Nii jäävad mööda tüve üles ronivad kahjurputukad liimile kinni. Kõige aktiivsem putukate liikumise aeg on kevadel ja augustis. Kogu suve võiks vööd peal hoida kirssidel ja murelitel, et sipelgad ei käiks lehetäisid lüpsmas ja kaitseks ka teiste putukate eest.

Meelita feromoonpüünisega kahjurid välja

Feromoonpüünist kasutatakse väikestes aedades kahjurite [taimest] välja püüdmiseks. Feromoon meelitab isased liimile, tänu millele jäävad emased viljastamata ning järgmist kahjurite põlvkonda ei tule. Kahjurite püüdmise aeg on viljapuude õitsemise lõppfaasis. Püünised mõjuvad tõhusalt õunakoile, õunamähkurile, õunapuu-võrgendikoile, ploomivaablasele ja hernemähkurile.

● Kaeva võraalused läbi

Kaeva viljapuude võraalused sügisel läbi. Kaevamine lõhub ebaröövikute talvituspesad ning toob kahjurid mullapinnale, kus nad satuvad lindude saagiks või hävivad külma tõttu. Tasub teada, et mullas talvituvad näiteks maasika-õielõikaja, maasika-lehemardikas, vaarikamardikas, karusmarja-leedik, must ja kollane ploomivaablane, kollane karusmarja-lehevaablane.

Kõige tüütumad külalised aias

Aia kutsumata külalistega hakkamasaamiseks on mitmeid võimalusi. Mehaaniliseks tõrjeks tuleb teada kahjuri eripärasid.

Lehetäid ja nende mesinestet saab puudelt kerge vaevaga veejoaga maha pesta. Lehetäide meelistaimed on umbrohud, eriti ristõielised nagu kapsas ja raps ning ohakas. Seega, hoia oma aed ja aia ümbrus umbrohupuhas! Kui neist tegevustest ei piisa, siis aitab lehetäid hävitada näiteks rohelise seebi lahus, Neko lahus ja NeemAzal. Keemiliste vahenditena aitavad lehetäist lahti saada Mavrik 2F ja Mido. Pritsimisi tuleb teha korduvalt.

Lutikate vastu aitab hästi umbrohust puhas aed. Eriti oluline on see enne maasika õitsemist, sest seni toitub lutikas just umbrohutaimedel. Kehtib seaduspärasus: mida vähem rohtu, seda vähem lutikaid. Rohulutika valmik talvitub kõdus. Rohulutikad kahjustavad taimede lehti ja vilju. Marjalutikas talvitub valmikutena varisenud lehtede ja kulu all. Marjalutikas kahjustab maasikaid ja vaarikaid.

Lehetäid ja rohulutikad

•Kahjustunud võrsed eemalda ja hävita. •Pritsi NeemAzal-T/S-iga (30-40ml/10l), Nekoga, põldpuju-, raudrohu-, küüslaugu- või soolikarohuleotisega. •Kahjurite arvukusel pritsi enne ja pärast õitsemist Mavrik 2F-iga (3-4ml/10l). Pritsi varahommikul, mil kahjurid on veel külmatarretuses. Kublatäi puhul korja nakatatud lehted ja põleta.

Sipelgaid tuleb aias ohjeldada, kui nad puudel ja põõsastel ronivad, sest nad käivad lehetäisid lüpsmas ja kaitsevad neid ühtlasi looduslike vaenlaste eest. Sipelgate vastu aitab sipelgatooside kasutamine.

Vahustaja jätab endast järele valged süljetombud, nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla. Vahustaja vastsed on peidus vahutombu sees – pigista need katki või uhu veejoaga süljevaht enne kahjuri täiskasvanuks saamist ära. Kui süljetompe palju, siis võib neid pritsida ka kõrgenõgeseleotise või rohelise seebi lahusega.

Teod ja nälkjad kahjustavad aias tugevamini köögivilju, maasikaid, vaarikaid ja lilli. Nende vastu aitavad keemilise tõrjena tigude graanulid. Graanulid raputatakse kahjurite rüüste korral nende varjumiskohtadesse. Kokkupuutumisel tõrjevahendiga kuivavad nälkjad ja teod 2–3 päeva pärast. NB! Vältida kodulindude juurdepääsu mürgistatud tigudele.

Pahksääskedeja pahklestade puhul hävita taime haiged lehed ja pungad. Vajadusel pritsi Mavrik 2 F-iga (4-5ml/10l). Jahukastest lahtisaamiseks tuleb eemaldada ja põletada haigestunud lehed ja võrsed. Vajadusel pritsi Score’iga.