Aianduslikest kangastest on saadaval peale kasvuhoonekilede ka peenravaip ehk punutud kile, basseinikiled ja geotekstiilid. Peenravaibaga saab katta tootmisaedades maapinda ja luua niimoodi puhta töökeskkonna. Iluaias võib peenravaipa kasutada peidetud kujul kahe erineva pinnase isoleerimiseks, näiteks turbaaias või kiviktaimlas. Täpselt sama ülesannet täidavad ka uuemad ja moodsamad geotekstiilid. Nende materjalidega ei tohi aga kunagi taimi katta või varjutada.

 

Kerged ja õhulised loorid on mõeldud taimede katmiseks külma eest. Hästi on teada katteloor, mis on mõeldud kevadel taimede ajatamiseks ja kaitsmiseks öökülmade eest. Kattelooriga analoogiline kangas on talveloor, millega saab talvel soojendada külmahellasid taimi nagu näiteks roosid ja elulõngad või juurdumata noortaimed. Mitte mingil juhul ei või kasutada katteloore igihaljaste taimede päikesevarjuks, sest selle all kõrbeb igihaljas taim veelgi kindlamalt, kui otsese talvepäikese käes, kuna katte all läheb taimel väga soojaks ja ta tahaks juba kasvama hakata, aga maapind on veel külmunud ja taime ainevahetus ei tööta.

 

Taimede varjutamiseks terava talvepäikese eest on mõeldud varjutuskangad. Nad kujutavad endast võrgutaolist sünteetilist riiet, et õhk võimalikult vabalt läbi käiks. Augukeste suurusest sõltub ka kanga varju andmise tõhusus. Kasutades varjukangast mitmekordselt, on sellega võimalik külmahelli taimi ka külma tuule eest kaitsta.

 

Puutüvesid kaitsevad külmade tuulte või päikese eest spetsiaalsed kaitsematid, mis on valmistatud viltjast riidest või pilliroost. Noore puu tüve kaitseks loomade eest tasub kasutada spiraalset tüvekaitset.